Aarte kalurielamu

Aartel on omapärane, niinimetatud kahepoolne elamu, kus eluruumid jäävad mõlemale poole külma koda. Nimelt kasutati paremat kätt jäävat kodakambrit mõnel pool suviti magamiseks. Eestis on selline soomepärane hoonetüüp üsna erandlik ning esineb vaid kitsal rannikualal.

Elamu on soojustatud omapärase muldpingiga, mis ümbritseb suuremat osa hoonest ja kaitseb seda tugevate meretuulte eest. Maja köetakse korstnaga kerisahjuga. Toad on madalad ning et talus vilja ei kasvatatud, siis puuduvad viljakuivatamiseks vajalikud parred.

Kuna põhjaranniku randlased suhtlesid tihedalt Soome rannarahva ja saarteelanikega, võib tubade sisustuses ära tunda hulgaliselt sealseid kultuurilaene.

Vasakul kerisahju ees oleval õrrel kuivavad õhukesed ümmargused auguleivad, nõndanimetatud soome leivad, mida võeti kaasa pikkadele rändpüügiretkedele nende hea säilivuse pärast. Kolde juures on brenner ehk röstpann, millega röstiti Soomest kaasa toodud kohviube. Kui mujal Eestis oli kohvijoomine talurahva seas veel 20. sajandi algul pea tundmatu, siis rannarahvas oskas juba 19. sajandil head kohvi nautida.

Värvikirevas tubakambriski on põhjanaabritelt saadud mõjutusi. Akende ees on punaseruudulised kardinad, põrandal triibulised kaltsuvaibad, vooditel ja raamil lapitekid. Jalanõudena olid kasutusel püstise ninaga soome sussid ja saapad.

Vasakus toanurgas troonib kiiktool, milles oli puhkehetkedel mõnus kiikuda ja mõtteid mõlgutada. Otsmise akna alla kaetud kohvilaud aitab ette kujutada pildikese perepoja saabumisest kaugelt merereisilt.