Aarte õu

Oled jõudnud merekaldal paiknevasse väiketallu, mis kujutab Põhja-Eesti rannakaluri majapidamist 19. sajandi teisel poolel. Õuel seisab kolm hoonet: sisenedes vasakul on elamu, mere pool otsas kaheruumiline ait ja paremal laut.

Randlased said põhilise sissetuleku kalapüügist. Oma randade kõrval kalastati põliselt ka Soome vetes. Soolakalaga käidi kauplemas sisemaal – soolaräim oli talurahva jaoks oluline leivakõrvane. Kala vahetati peamiselt rukki vastu, mida rannataludes ei kasvatatud. Maameestelt kokku ostetud kartulit müüdi aga edasi soomlastele ja veeti suurematesse linnadesse. Kolme kuni nelja hektari suurusel põllumaal kasvatati köögivilja ja kartulit vaid oma pere tarbeks.

Hobust majapidamises polnud, vajadusel laenati seda külast. Väikesesse lauta mahtus ära kogu kari – lehm, 2-3 lammast, siga ja kanad, lisaks loomade talvine heinavaru.

Õueserval asuvas väheldases hoones on ühe katuse all paremale poole jääv riideait ja vasakul rannaalale omane silguait. Viimases hoiti kala-, liha-, soola- ja tõrvatünne, võrgupoisid, toobreid, kahvasid ja muud kalamehele vajalikku kraami, ka tuluseraudu. Tulusel käimine tähendas öösel tuluserauale tehtud lõkke valgel ahinguga kala püüdmist, tänapäeval on see keelatud.

Riideaidas seisab lisaks vokile, kalavõrkude kudumiseks kasutatud võrguharkidele ja rõivakraamile ka santsukast. Santsukast ehk meremehe kirst viitab randlaste ühele lisateenistusele – meresõidule. Sellises kastis hoidis meremees pikkadel reisidel oma varandust – ihupesu, lähedaste pilte, postkaarte, teinekord ka eksootilisi kingitusi armsamale.