Härjapea talu

Oled jõudnud Põhja-Eestist pärit, liitnimega Kutsari-Härjapea tallu. Selle avaral majandusõuel seisavad vanad palkhooned – ait ja laut, mis kuulusid tules hävinud Kutsari talu rehemaja juurde. Puhtal õuepoolel paikneb aga täiesti uut tüüpi elamu.

Rehest lahku ehitatud elumajad ilmusid Eesti külapilti 19. sajandi teisel poolel, esmalt jõukamal Mulgimaal. Vanemad neist meenutasid barokse vormiga mõisahooneid ning neid nimetatigi saksakeelse sõnaga “häärber”. 20. sajandi alguseks oli eraldi elamute ehitamine levinud juba üle kogu Eesti, siis said eeskujuks linna- ja agulimajad. Paljud Eestimaa pered elavad praegugi sellistes majades.

Härjapea elumaja pärineb Ida-Virumaalt Jõhvi kihelkonnast Võide külast. See oli viljakate ja hästi haritud maadega jõukal järjel kant. Oma küla talude seas oli Härjapea üks suuremaid. Talu õuel asuv moodne elumaja on ehitatud 1909. aastal. 1920. aastatel lisati juurde veranda ja ehitati välja ärklikorrus, ka kollaseks värvitud laudvooder pärineb samast ajast.

Härjapea elumaja interjöör kajastab 1930. aastate lõpu olustikku ning on taastatud võimalikult täpselt seal kunagi elanud perekond Orro mälestuste järgi.

Elumaja ümbritsevas õuna- ja iluaias peegelduvad 1936. välja kuulutatud üleriigilise kodukaunistamise kampaania üleskutsed. Just sellal istutati Eesti taluaedadesse palju viljapuid ja marjapõõsaid, rajati lillepeenraid ning hakati kasvatama uusi aiakultuure.