Kalma tuulik

Oled jõudnud torn- ehk hollandi tüüpi Kalma tuuliku juurde, mis on pärit Peipsi järve äärest Põhja-Tartumaalt. Tuuleveski ehitas 1897. aastal Mustvee veskimeister Jakob Sõber.

Pukktuulikutega võrreldes on selline veski märksa suurem ja arenenum, sel on pööratav ainult kiivritaoline pea koos tiibadega. Hollandi veskid võeti Lääne-Euroopas kasutusele 14. ja 15. sajandil, Eesti aladele jõudsid need tõenäoliselt mõni sajand hiljem.

Selliste tuulikute ehitamine oli sajandeid mõisate ja linnade eesõigus, enamasti anti need rendile eestlastest möldritele. Alles 19. sajandi viimasel veerandil kaotasid mõisad oma veskiõiguse ning talurahva hulgas puhkes tõeline hollandi veskite ehitamise buum. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul kerkis neid sadade kaupa, eriti tihedalt Kesk-Eesti viljakasvatuspiirkondades.

Mõisatuulikud olid peamiselt kivihooned, talupoegade omad aga odavamad puitehitised. Taolised veskid jahvatasid tavaliselt kahe paari kividega, kuid on teateid isegi nelja kivipaariga tuulikutest. Neid kasutati ka mehhanismide käivitamiseks – laualõikamiseks, laastulöömiseks, villakraasimiseks ja muuks.

Hollandi tuulikute õitseaeg jäi lühikeseks: alates 1920. aastatest hakkasid neid välja tõrjuma jõudsamad auru- ja mootorveskid. Tänapäeval töötab Eestis veel kaks hollandi tüüpi veskit: Ervita ja Seidla mõisate tuulikud Järvamaal.

Kaheksatahulise puitkerega tuulik on 15 meetri kõrgune ning selles on neli korrust. Veski keeratakse tuulde pika sabapuu abil. Tuule püüdmiseks kinnitati tiivaredelitele linasest riidest purjed, mida keerati lahti ja kinni vastavalt tuule tugevusele.