Kolga rehemaja

Emmaste kihelkonnast Tilga külast pärit Kolga talu rehemaja puhul on jälgitav eluhoone areng läbi aegade. Rehealuse väraval on aastaarv 1723, sellest ajast pärinevad rehetuba, rehealune ja arvatavasti ka reheahju tagune kamber ning kitsas külm otsakamber, nn oone.

Rehetoal on väiksed lükandluukidega pajaaknad, mille kaudu suits välja lasti, ning ilmselt rootslaste mõjul tehtud laudpõrand. Sisustus järgib 19. sajandi keskpaigani kombeks olnud tavasid. Seal on sisseehitatud seinapingid ning kastlaud.

1880. aastatel ehitati vana majaosa külge välisuksest paremale uus ruumikas tuba, sest noored soovisid uutmoodi elamist. Et selleks ajaks olid hiidlased korstnate ehitamisel Eestis esirinnas, on siingi küttekoldeks korstnaga ühendatud kaminahi. Mugavaks toiduvalmistamiseks on selle ette laotud pliit. Toal on suured kuue ruuduga aknad ja puhas laudpõrand.

Toa sisustus on 20. sajandi alguskümnendite ilmega.
Pikematel mereretkedel puutusid hiidlased kokku rootslaste ning soomlastega, kelle mõjutusel on talutuppa jõudnud seina ääres seljatoega puusohva ja kesktoas kiiktool, samuti põrandat katvad kaltsuvaibad.

Hiiumaal elati veel 20. sajandi alguseski kuni 20-liikmeliste suurperedena. Vajadusel tuli magamisruume juurde ehitada. Nii on Kolgalgi toa otsas paremal veel õuekamber, mis oli suvisel ajal tüdrukute elupaigaks.