Köstriaseme majaümbrus ja aidad

Elumaja uuendamise kõrval pöörati suuremat tähelepanu ka majaümbrusele. Viljapuid ja marjapõõsaid hakati kasvatama mõisate eeskujul 19. sajandi teisel poolel.

Õunad olid väärtuslikuks toidulisaks või müügikaubaks. Vanades taluaedades pakkusid õieilu jorjenid, murtudsüdamed, liiliad, pojengid ja muud püsililled, mille istikud saadi sageli mõisakärnerite käest. Veel tänapäevalgi võib kevadel ja varasuvel endised taluasemed ära tunda seal õitsvate sirelite järgi.

Rehemaja vastas asuvad kaks väikest aita. Vasakpoolses riideaidas seisis suurtes kaasavarakirstudes naispere varandus. Juba tüdrukupõlves hakati valmistama ja koguma seelikuid, särke, vöid, kindaid, rätikuid, voodiriideid ja kõike muud, mida võis tulevases abielupõlves vaja minna. Läänemaale on omased erksad punased toonid nii sõidutekkidel, voodivaipadel kui rahvariietel. Lopsaka lilltikandi tegemises omandasid Läänemaa neiud 19. ja 20. sajandi vahetusel kuulsuse, mis ulatus kodumailt kaugemalegi. Peole või kirikusse minekuks ehtis naisterahvas end just aidas.

Suvisel ajal kolisid aita magama noored abiellumisealised tütarlapsed, kelle juurest otsisid sumedatel õhtutel seltsi külapoisid. Poolsalaja toimuva ehalkäimise tulemusel leidsid noored endale tihti tulevase elukaaslase.