Kuie kool

Oled jõudnud Kesk-Eestist pärit Kuie külakooli juurde, mis võttis esimesed lapsed vastu 1878. aastal.

Talupojad olid 19. sajandi keskpaigaks saanud õiguse talud välja osta ja pärisperemehed pidid suutma vallas ning kaugemalgi oma taluasju ajada. Väga oluliseks muutus kirjutamis- ning rehkendamisoskus, seega kooliharidus. Kui seni oli lapsi õpetatud enamasti mõne talu rehetoas või ka kiriku juures, siis nüüd kerkis tsaarivõimu kehtestatud tüüpprojektidest lähtuvaid koolimaju valdades nagu seeni pärast vihma. Nii ka Kuie vallas. Ehituseks vajaliku krundi ja materjali andis mõis, ehitas vald ise.

Kuie koolis on vasakus majapooles viie aknaga avar klassituba. Välisuksest paremale jäävad koolmeistri pere ruumid: köök, sahvrid ning kolm elukambrit. Mõnel pool oli kaugemalt käivate laste tarvis oma ööbimisruum, Kuiel seda vajadust polnud: koolipäeva lõpul mindi ka viie kilomeetri kaugusele koju.

Kuiel pikalt koolmeistriks olnud Jaan Jaam oli hoolas põllumees, kes hankis teadmisi kirjandusest ning jagas neid lahkelt edasi, olles õpilastele eeskujuks ka talupidamises. Nimelt moodustas maaõpetajate palgast kõikjal suure osa kooli juurde kuuluv talumaa. Õpetajad harisid oma põlde ja aeda koolitöö kõrvalt.

Koolielu korraldas ja kontrollis sajandeid kirik ning kooliõpetajaks oli kas köster või keegi teine, kes vähemalt lugeda mõistis ja lastele katekismuse-kirikulaulud selgeks õpetas. 19. sajandi teisel poolel nõuti õpetajalt juba vastavat haridust ja atesteerimist.

Koolipõli algas lastel tavaliselt 9-, 10- või 11-aastaselt. Koolis käidi vanemal ajal heal juhul paar talve novembrist aprillini. Suvisel aastapoolel pidid lapsed talutöödel abis olema. 19. sajandi lõpuveerandil käidi koolis juba kolm talve ja võimude nõudmised kooliharidusele muutusid aina rangemaks. Usuõpetuse, lugemise ja laulmise kõrval pidi nüüd kõikjal ka kirjutamist ja arvutamist õpetama ning järjest tungivamalt nõuti vene keele tundide sisseseadmist. Koolmeister võis omal algatusel ka maateadust, käsitööd ja turnimist ehk võimlemist õpetada. Kui laps koolis ei käinud, sai lapsevanem trahvi.

Pärast Esimest maailmasõda töötas Kuie kool veel paar aastat, 1923. aastal kolis see Kuie mõisa ja Kooli talust sai päristalu, mille ostis vana õpetaja Jaan Jaam.