Külavaljak

Oled jõudnud Eesti saarte tüüpi sumbküla keskel asuvale külaväljakule. Siin paiknevad meie suurematelt saartelt Saaremaalt, Hiiumaalt ja Muhust pärinevad talud tihedas kobaras ümber külasüdame. Saared on ühest küljest muust maailmast eraldatud ja seetõttu säilitanud palju vanu kombeid, teisalt leidub meresõidu tõttu just saartel muu Euroopa mõjusid, mida mandril ei kohta.

Saaremaal ja Muhus olid õued, põllu- ja karjamaad piiratud kõrgete kiviaedadega, mis on nähtavad juba 17. sajandi kaartidel. Metsarohkele Hiiumaale olid iseloomulikud puust tarad. Talude ümber olid vaid väikesed õuemaad, karjakoplid ja suuremad põllud jäid paiknesid ümber küla.

Külaväljakul asus tavapäraselt külakaev. Ühiselt paepinda raiutud kaevul joodeti küla kariloomad ning siit käisid vett toomas kõik ümberkaudsed talud. Ka oli külaväljak noorte kokkusaamiskohaks. Tihtipeale oli külavainul kiik, kust kostus õhtuti pillimängu, noorte naeru ja laulu.

Mere ääres seisavad võrgumajad, mis kuulusid tavaliselt ühele paatkonnale ning kus hoiti võrke ja muid kalapüügivahendeid. Nende vahele jääb võrkude kuivatamise plats ehk vabeaed.

Võrgukuuride kõrval vasakus metsaservas seisab hiidlaste rändpüügimaja, mis on pärit Audru kandist Pärnumaalt. Selliseid kalurimaju ehitasid kohalikud mõisnikud hooajalisele räimepüügile tulnud Hiiumaa meestele ning nõudsid nende kasutamise eest kümnist ehk maksu.