Pulga õu

Oled jõudnud avarale sopilisele Pulga taluõuele. See on tüüpiline Põhja-Eesti renditalu 19. sajandi teisest poolest.

Esmapilgul näib nagu oleksid rohked õuehooned paigutatud juhuslikult. Siiski valitseb siin väljakujunenud kord – aidad seisavad rehemaja kambritepoolses otsas, laut seevastu mustemal õuepoolel rehealuse läheduses. Tuleohtlikud saun-suveköök ja sepikoda paiknevad kaugemas õueservas. Siin näeb Põhja-Eestile omast paekivi kasutamist nii ehitistes kui ka külateed ääristavates aedades.

Algselt Uuri külas asunud Pulga talu oli pärast talumaade kruntimist 1880. aastatel külas üks väiksemaid. 26 hektarist maast oli põldu 4,5 hektarit ehk umbes viis jalgpalliväljakut. Talus oli 2 künnihärga, hobune, 4 lehma, paar lammast, 3 siga. Pulga pere oli Uuri külas viimane, kes veel 20. sajandi algulgi härgadega kündis. Hobust oli tarvis mitmesugustel vedudel ja kirikusõidul, aga ka reherulli ringiratast vedamiseks suvivilja peksmisel.

Põhjaranniku rahval olid tihedad sidemed ülemerenaabritega, mis kajastusid nii nende keelemurdes, tarbevaras kui ehitistes. Pulga õuel annab sellest tunnistust soomepärane kahekorruseline ait. Otsesel Soome eeskujul on ehitatud ka hõredalt laotud seinapalkidega heinaküünid õuel ja kaugemal metsas.