Pulga saun ja suveköök

Pulga talus on saun ja suveköök ühe katuse alla ehitatud. Tavaliselt seisis selline tuleohtlik hoone kaugemas õuenurgas, elumajast ja aitadest eemal. Suveköögi seinad on laotud paekivist. Siin keedeti varakevadest hilissügiseni lahtisel tulekoldel sööki nii perele kui pudulojustele. Pesu pesti puust õõnestatud pesukünas, suured pesupäevad olid paar korda aastas. Suveköök oli ühtlasi ka sauna eesruum.

Sauna köeti enamasti laupäeviti, siis küüriti maha nädalane tööhigi ja viheldi ihu kasevihaga pehmeks.

Eestlasele on saun püha paik – saunas kanti veel 19. sajandi teisel poolelgi ilmale lapsed ning siin pesti puhtaks lahkunu. Hingedeajal ja jõuludeks köeti sauna esivanemate hingedele. Neljapäevaõhtune saun sobis ravitsemiseks ja nõidumiseks.

Saunaskäimisel olid omad reeglid – saunas püüti käia valgel ajal, sauna minnes tuli seda teretada, saunas olles ei tohtinud vanduda ega riielda, tänada tuli nii leiliviskajat, vihtlejat kui seljaküürijat. Juba mõnenädalasi imikuid harjutati saunasooja taluma. Erilist tähelepanu pöörati laste vihtlemisele – öeldi, et päike kasvatab kanapoja, saunaviht lapse. Levinud kombeks oli väikelaste nn harjaste võtmine – laps määriti kokku rukkijahust taignaga ning teda viheldi läbi riide. Usuti, et see väldib kopsuhaigusi ning annab lapsele hea tervise ja klaari jume. Saunast lahkudes jäeti viht lavale, et vaimudki vihelda saaksid.

Eestis armastatakse saunaskäimist tänapäevalgi, see on oluline osa meie kultuurist. Võrumaa suitsusaunatraditsioon on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja.