Pulga talu sepikoda

18. sajandi algul ehitatud sepikoda oli kasutusel kuni muuseumisse toomiseni 1964. aastal. Sepikoda on laotud paekivist ilma sideaineta, ainult seestpoolt on pragude vahele tuule kaitseks loobitud savi. Lame viilkatus on laotud suurtest paeplaatidest. Taga vasakul on sepalõõts, parempoolses nurgas sellega ühendatud ääs, mille kohal paikneb paekivist korsten. Valgus tuli sepikotta ukse kaudu.

Taolised väikesed sepikojad olid laialt levinud, eriti arvukalt oli neid saartel. Ainult Lõuna-Eestis oli talusepikodasid vähem, seal tegelesid sepatööga peamiselt sepad-käsitöölised.

Pulga talu sepikoda pärineb Kahala küla Oluva talust, mis asus Peterburi-Tallinna maantee ääres. Pärimuse kohaselt olevat mõisa sepp Olav saanud talu Kolga krahvilt kingituseks hea teenistuse eest.

Paekivist sepikojaga on seotud lopsakas rahvajutt – nimelt lasknud Tallinnasse teel olnud tsaar Peeter Esimene seal oma hobust rautada. Tõepoolest viibis Peeter Esimene pärast Põhjasõda, mis lõppes Eesti aladel 1711. aastal, siin korduvalt, tegeledes Paldiski sadama ja Kadrioru lossi ehitusega. Temaga on Eestis seotud palju kohalegende. Pole vahet, kas Vene tsaar seda väikest sepikoda külastas või mitte, silmapaistev hoone on see sellegipoolest.