Sassijaani ait

Elumaja vastas üle õue asub kolmeruumiline ait, kus oli hoiul kõik talupere eluks tarvilik – vili, toidutagavarad, rõivad. Ait ehitati alati maapinnast kõrgemale, et õhk põranda alt läbi käiks ja niiskus väärt kraami ei kahjustaks.

Kõige vasakpoolsemas aidaruumis on suured kirstud, õlgedest punutud ja haavapuust painutatud ümarad vakad. Neis olid tallel rõivad, kootud kangad, ketramist ootavad vill ja lina. Riideaidas hoiti ka erinevaid naiste käsitööriistu.

Keskmine aidaruum oli toidukraami jaoks – siin on erineva otstarbega puunõud toidu säilitamiseks või töötlemiseks.

Parempoolne ruum on viljaait, kus suurtes kirstudes, tünnides ja puutüvest õõnestatud nõudes säilitati talupere leiva- ja seemnevilja.

19. sajandi algul kasvatati Eestimaal peamiselt rukist, otra, nisu ja kaera, samuti herneid ja ube. 200 aasta eest oli üsna tavaline, et sügisel varutud saak kippus kevadtalvel lõppema ning siis tuli nälga kannatada. See sundis toidu üle täpset arvestust pidama. Aitades varjuloleva vara üle valitsesid peremees ja perenaine ning ilma nende teadmata ei võinud keegi aita minna. Ainsaks, kel oli vaba voli omatahtsi sisse-välja käia, oli hiirekuningas kass -- tema tarbeks on aidauste sisse lõigatud augud.

Aidahoone paremas otsas on vankrikuur, kus hoiti peamisi põllutööriistu – vankreid, atrasid, äkkeid ja hobuseriistu.

Sassi-Jaani õueala on avar ja lage – loomad ja inimesed tallasid selle murust päris paljaks, marjapõõsastel või ilutaimedel siin kohta ei olnud. Aida ja lauda vahel asub talu kapsamaa, mis oli hoolikalt taradega piiratud, et loomad ei pääseks kahju tegema. Seal kasvatati kapsast, naerist, põlduba. Muuseumi aiamaal saab tutvust teha Eestis läbi aegade kasvatatud põllukultuuride ja aedviljadega.