Sassijaani laut

Õueserval asuv laut pakkus peavarju talupere koduloomadele. 1803. aasta vakuraamatu ehk maksuraamatu järgi oli Sassi-Jaani talul 3 hobust, 2 härga, 2 lüpsilehma ja 3 mullikat ehk noort veist. Peeti ka sigu, lambaid ja kanu. Laut on kolmeruumiline ning selle keskel asub avatud varjualune ehk vahelik, kus hoiti tööriistu ja sõiduvahendeid.

Koduloomad olid 19. sajandi keskpaigani kohalikku maatõugu. Talu suurim vara olid hobused ja härjad – nad olid veoloomad ning asendamatud põllutöödel. Rahulikke härgi peeti kiviste põldude kündmisel hobustest paremateks.

Lehmad andsid piima mõned liitrid päevas ja sedagi vaid kevadsuvisel ajal. Siiski oli see vajalikuks toidulisaks ajal, mil uus saak oli põldudel alles valmimas. Piimast olulisemaks peeti lehmalt saadavaid pullvasikaid, s.o tulevasi künnihärgi, ja sõnnikut, mis läks põllurammuks.

Liha söödi harva, peamiselt suuremate pühade ja pidude puhul või kibedamal tööajal. Tähtsaimad lihaloomad talus olid siga ja lammas. Tänu lambale sai talupere külmadeks talvedeks soojad rõivad ja kasukad. Lambaid pügati kaks korda aastas. Loomi tuli pidada ka mõisarendi tasumiseks villa, munade, või, nahkade ja muu näol. Väikestviisi võimaldas loomapidamine ka raha teha, mida vajati soola, raua või ehete ostmiseks.