Setu talu elumaja

Majja sisenedes sattud esmalt eluruumide vahelisse külma kotta ehk seenisesse. Seal hoiti moestläinud mööblit ja talvel ka toiduaineid. Palavatel suveöödel, kui taredes oli liiga soe, sai seal magadagi.

Seenisest külatänava poole jääv vanatare on sisustatud üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandivahetuse ilmega. Ruumi võib jagada neljaks nurgaks ehk nulgaks. Neist tähtsaim on igas setu majapidamises olev ahjuga diagonaalselt paiknev ikooninurk. Uksest sisenedes kummarduti esmalt pühasenurga poole. Ikoonikappi ehk kibotit ümbritseb koekirjaline pühaserätt, pühapildi ees olevas ikoonilambis põles usupühade ajal tuli.

Ahonulgas ehk ahjunurgas laiutab suur vene tüüpi ahi. Selles valmistatakse maitsvaid ahjuroogi, küpsetatakse leiba ja ahjupliine. Vene eeskujul joodi ka Setumaal palju samovariteed.

Ahju taga paremal asub eesriidega eraldatud sängünulk ehk sänginurk, mis on kui väike magamistuba. Labasängis magati pead vastakuti, ka suur ahjupealne oli mõeldud magamiseks. Ahju servas on soojapink leþanka, kus oli mõnus konte soojendada.

Ukse kõrval vasakul asub anomanulk ehk kööginurk. Riiulitel hoiti nõusid ja toiduaineid, veetünni kohal ripub omapärane kätepesunõu kilot. Seinte ääres asuvad pikad pingid, millel võis ka magada. Seinariiulitele paigutatud savinõud annavad tunnistust setude suurepärastest pottsepaoskustest. Savinõusid käidi müümas erinevatel laatadel nii Eestis kui Venemaal.

Seenisest paremale, vanatare vastu jääb uustare. Sageli asus sellisesse tuppa elama vanim poeg pärast abiellumist.

Muuseumis tutvustab uustare setude elamist nõukogude ajal, tuhande üheksasaja kuuekümnendate aastate alguses. Võrreldes vanatarega on selle sisustus oluliselt muutunud. Elutuba on vasakule jäävast köögist soemüüriga eraldatud. Suure vene ahju juurde kuulub nüüd ka pliit, kus on vee soojendamiseks suur sissemüüritud pada. Elutoa põrandad on värvitud ning neid katavad vabrikus tehtud põrandavaibad. Seintel on tapeedid ja akende ees kardinad. Tüüpilises nõukogudeaegses puhvetkapis hoiti lauanõusid ja ajastuomaseid nipsasjakesi. Kuid ka nõukogude aja elamisest ei puudunud pühasenurk ikooniga. Siin ümbritseb seda omapärane maalitud pühaserätt.

Läbi seenise minnes jõuad karjaõuele ehk tahra, kust aeti loomad suurte väravate kaudu karjamaale. Õueküljel asub ruumikas maakivilaut, mis on sisustatud kaasaegseks näituse- ja peosaaliks.