Setu talu

Oled jõudnud Vana-nimelisse setu talusse ehk Vanatalosse. See asus ajaloolisel Setumaal Lõkova külas Pankjavitsa vallas. Muuseumis on talu esindatud koopiahoonetena.

Vanatalo on venepärane kindlustalu. Hooned asuvad kolmes rööpses reas otsaga külatänava poole. Nende vahele jäävad kitsad, kõrge tara ja väravatega suletud kinnised õued. Saepitsiga kaunistatud elumaja asub keskel kahe õue vahel. Vasakule poole jääb karjaõu, mille välisküljel asub maakividest laut, paremale poole puhasõu ehk moro, mida piiravad ühe katuse alla ehitatud aidad, varjoalune ja küün. Nii oli taluelu võõra pilgu eest varjatud. Vaenuvägede liginedes pakkus suletud õu vanasti inimestele ja koduloomadele paremat kaitset.

Puhasõuelt pääseb maja taga olevasse viljapuuaeda ja kapsapõllule. Naabruses elavate venelaste mõjul olid setud muudest eestlastest agaramad aiapidajad. Tare akna alla istutati jorjeneid, murtudsüdameid ja tokkroose.

Vanatalo oli külas üks jõukamaid. Tulu saadi lina, teravilja, piimasaaduste ja põrsaste müügist. Enne Teist maailmasõda peeti talus ka poodi. Vanatalo elumaja on ehitatud tuhande kaheksasaja seitsmekümne seitsmendal aastal. Elamus on kaks eluruumi ehk tarõt, mis tutvustavad eri ajaperioode.

Setud on eestlaste omapärane etniline rühm Eesti kaguosas. Nende põlisest asualast kuulub praegu Vene Föderatsiooni koosseisu pea kaks kolmandikku, ka Vanatalo on pärit Venemaa poolelt. Läbi ajaloo piirialal elanud setude kultuuris on tugevad vene mõjutused. Erinevalt enamikust eestlastest on setud õigeusklikud. Nad on säilitanud oma eripärase keelemurde, elustiili, toidu ja rahvarõivad. Setud on tuntud oma võimsa, arhailise laulmise poolest. Eriliselt uhked on setu naiste hõbeehted, mis katavad terve rinna.